SA KKR Kihnu kultuuriruum Üritused Seltsid Trükised Pärimuspreemia Meedia meist Sõbrad Kontakt
 
Get Adobe Flash player

Arengukava


SIHTASUTUS KIHNU KULTUURIRUUM 

ARENGUKAVA AASTATEKS

2013-2017

 

Kutsumus ja kohustus

 

Sihtasutus Kihnu Kultuuriruum (edaspidi KKR) kaitseb ja tugevdab Kihnu ainulaadset ja UNESCO Inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja (edaspidi UNESCO esindusnimekiri) kantud kultuuriruumi.

 

Tulevikunägemus

 

Kihnu saarel käib vilgas elu. Kihnu on oma traditsioonid säilitanud noorenenud kogukonnaga saar. Saarel sünnib lapsi, noored tahavad pärast õpinguid kodukohta tagasi tulla. Vanade talumajade korstnatest tuleb suitsu, külade struktuur on säilinud. Kadunud on võsastunud karjamaad, männimetsaalused on puhastatud. Säilinud on vaade merele. Ajalooliselt kujunenud ühistegevused (talgud, ülaljõstmised jne) on au sees ning elujõulised. Saarel on turvaline liigelda, Kihnu ei ole uppunud autoliiklusesse. Infotehnoloogia toob maailma kihnlastele koju kätte ja muudab omakorda Kihnu avatuks maailmale, toetades sel viisil kohalikku majandus- ja kultuurielu. Kogukonnasisesed vastuolud on ületatud ja identiteet on tugev.

 

Kihnu kultuuriruum on elujõuline ja ajas edasikestev. Kihnu kultuuriruum ei ole ajas seisev eksponaat, pärimuskultuur on osa igapäevaelust. See omakorda aitab mõista ka teiste piirkondade pärimuskultuuri võtit. Kihnlased on motiveeritud oma pärimuskultuuri hoidma. Kihnul on hästi toimiv kogukonnakeskus, kus käiakse koos laulmas ja tantsimas. Toimib polüfunktsionaalne muuseum. Peetakse kihnu traditsioonilisi pulmi koos kõige sinna juurde kuuluvaga ja rahvakalendritähtpäevi. Erinevate valdkondade meistrid on aktiivsed ja annavad traditsiooniliste käsitöövõtete oskusi edasi järeltulevatele põlvedele. Lisaks traditsioonilisele käsitööle toimub tootearendus, mis on aluseks käsitööalase ettevõtluse arengule. Kõik käsitöömeistrid ja nende oskused on kaardistatud ja nende leidmine on lihtne. Kihnu keel, rahvariided ja elulaad on populaarsed ka noorte hulgas.

 

Kihnu on hea koht elamiseks ja külastamiseks. Paljud loodus- ja kultuurituristid on enda jaoks Kihnu võlud avastanud ning nad on saarel sagedased külalised. Kihnu väärtustab teadmisjanulist ja kultuurihuvilist külalist, kes tahab ja oskab osa saada rikkalikust kultuurielust. Kihnu ei paku turistile mitte ainult süüa ja juua, vaid ennekõike rikkalikult kultuurielamusi ning oskusi ja kogemusi pärimuskultuuri tegemisel. Inimestel on Kihnu saarel aastaringselt hea elada. Tagatud on piisav tööhõive, sealhulgas traditsioonilised elatusalad võimaldavad äraelamist. Saarel on pidev ühendus mandriga. Kihnus on tugev põhikool ja huviharidus, õpetajad on saarel.

 

KKR on professionaalne kihnu pärimuskultuuri toetav ja arendav organisatsioon. Saarel on koostöövaim, üritused ja projektid ühendavad tegijaid, mitte ei lahuta ega vastanda neid. Sihtasutuse juhatus on professionaalne ja teotahteline, tema töö on piisavalt väärtustatud. Sihtasutusel on oma keskus – talu. Erinevatele projektidele leitakse teotahtelisi vedajaid. Riik toetab piisavalt Kihnu kultuuriruumi ja selle toetamiseks loodud sihtasutust.

 

Hetkeolukorra analüüs

 

Hetkeolukorra kirjeldus

Kihnu on umbes 600 alalise elanikuga Liivi lahe suurim saar (16,8 m2). Kihnu kultuuriruum koosneb Kihnu kogukonnast koos Manija saare elanikega. 2003. aastal kanti Kihnu kultuuriruum UNESCO esindusnimekirja.

 

Kihnu kultuuriruum on kompleksne ja järjepidev kultuurinähtus, mille silmatorkavaks omapäraks on Kihnu ja Manija saarel valitsev kogukondlik elulaad, mitmekesised kultuuritavad ja looduskeskkond. Paikkondlik identiteet väljendub eluviisides ja igapäevaselt kantavas traditsioonilises rõivastuses. Saarele iseloomulikeks kultuuriväljendusteks on muuhulgas kalendritähtpäevade ja kihnu pulmade tähistamine. Kihnu kultuuriruumi kaitsmiseks, säilitamiseks ja taaselustamiseks on loodud KKR.

 

KKR teeb koostööd Kihnu valla allasutustega (Muuseum, kool, rahvamaja) jt Kihnu kultuuri arendavate organisatsioonidega (SA Kihnu Kultuuri Instituut, Kihnu Mere Selts).

 

Tugevused ja võimalused

 

Kihnu kultuuriruum on selgelt väljakujunenud, kandes endas tugevat identiteeti. Kultuuriruumi elujõulisus ja vitaalsus on tunnustatud läbi kuulumise UNESCO esindusnimekirja.

 

Kihnu on kütkestav paik oma kauni ja puutumatu looduse ja liikide mitmekesisusega. Saar pakub vaikust ja rahu. Säilinud eluviis tähendab muuhulgas seda, et saarlane saab ise oma toidulaua katta – oma kartul, leib, liha ja kala. Mõeldakse ka naabri peale, üksteise abistamine on osa kihnlaseks olemisest. Kihnu elujõulisus väljendub oluliselt viimaste aastate positiivses sündivuses.

 

Kihnu kultuuriruum on avatud, olles tolerantne variatiivsuse ja muutuste suhtes, samas säilitades ja väärtustades sajanditepikkuseid traditsioone. Saarel on säilinud traditsiooniline eluviis ja mitmed käsitöövõtted. Neid praktilisi oskusi antakse edasi ka noortele.

 

Kihnu saarelisus ja eraldatus toetab kultuuriruumi säilimist, samas loovad head ühendusvõimalused aluse välismaailmaga suhestumiseks. Saartel on hea teedevõrk ja interneti püsiühendus. Kihnus on jätkuvalt olemas olulisemad asutused, sh kool, rahvamaja, muuseum ja kirik. Koolis on palju noori õpetajaid. Soe ja kodune ruum on ka Manija külakeskus ja Kihnus Metsamaa pärimuskultuuri õppe- ja külastuskeskus. Külastajatele on avatud Kihnu tuletorn.

 

Kihnu pärimuskultuuri kaitseb ja tugevdab KKR, mille näol on tegemist riiklikult toetatud ja palgalise personaliga jätkusuutliku organisatsiooniga. Antakse välja ajalehte Kyne ja erinevaid trükiseid, ellu on viidud mitmeid projekte. Riiklikult on toeks Rahvakultuuri Keskuse kultuuriprogramm.

 

Väliskeskkonnast tulenevate võimaluste eelduseks on unikaalsusest tulenev suur huvi Kihnu kultuuriruumi ja selle uurimise vastu. Massiturismi asendumine kultuuri- ja loodusturismiga loob võimalused teistsuguse kogemuse pakkumiseks Kihnut külastavatele turistidele. Riigipoolsed prioriteedid soodustavad kultuuriruumi toetamist ning avanevad Euroopa Liidu struktuurivahendid loovad võimalusi oluliste objektide väljaarendamiseks ja rahvusvahelise koostöö tõhustamiseks.

 

Nõrkused ja ohud

 

Pärimuskultuuri kestmise ja kultuuriruumi elujõulisuse seisukohast on väga suureks takistuseks väike kogukond, töökohtade puudus, tööjõu puudus ning sellest tulenev väljaränne. Ei ole suudetud kõrghariduse omandamiseks pakutavaid võimalusi ära kasutada. Kõrgharidusega kihnlasi on keeruline saarele tagasi meelitada majanduslikel põhjustel. Kohalikel napib võimalusi, kogemusi ja ressursse ettevõtluse arendamiseks.

 

Mitte kõik kohalikud ei mõista pärimuskultuuri väärtust, traditsiooniline eluviis on hääbumas. Käsitööoskused on taandumas, peetakse vähe loomi, kalavõrke ei parandata, traditsioonilisi kihnu pulmi peetakse harva.

 

Noorte vähesuse tõttu pole sageli kedagi, kellele vanu käsitööoskusi edasi anda, mistõttu vanade meistrite oskused võivad kaduda. Oht minna lihtsama vastupanu teed, mis toob kaasa käsitöö kommertsialiseerumise, näiteks hakatakse kasutama odavamaid materjale ja poolsünteetilisi lõngu, kasutama lohakaid töövõtteid. Vana rahvalaul on taandumas igapäevakasutusest.

 

Manijal on vananev elanikkond, muret teeb põlvkondade vaheldumise katkemine. Kohaliku kultuuri kandjate arv väheneb ja noortel peredel pole võimalusi Manijal elada. Loodus- ja kultuurituristide asemel väisab saart liiga suur ja sihitu turistide mass.

 

Püsivad pinged kogukonnas ja omavalitsuses. Arendajate omavahelised suhted Kihnu kultuuriruumis ei ole alati selged, koostöö asemel on pigem konkurents. Lisaks tulenevad mõned Kihnu nõrkused tema saarelisusest, sh talvine sõltuvus transpordivõimalustest.

 

Kihnu kultuuriruumile avaldavad mõju paljud ühiskonnas toimuvad protsessid. Sarnaselt paljudele maapiirkondadele on Kihnule ohuks rahvastiku vananemine (ja seda vaatamata sündivuse suurenemisele), ärksate noorte liikumine suurematesse linnadesse, alkoholism. On oluline, et riik jätkaks ka majanduse jahenemise perioodil piirkondade toetamist, sh transpordivõimaluste ja hariduse kättesaadavuse tagamist.

 

Kihnu Regionaalprogrammi kadumine on Kihnu kultuuriruumi arengus oluliseks piduriks.

 

Strateegilised eesmärgid ja olulisemad tegevused

 

Eesmärk 1: Kihnu kultuuriruumi näol on tegemist elujõulise ja mitmekesise kogukonnaga, kus sajanditepikkused traditsioonid ja käsitööoskused on osa kihnlaste igapäevaelust ning vanade traditsioonide edasikandmisel ja noorem põlvkond on aktiivne uute väljundite leidmisel.
Pärimuskultuur: Vaimse ja materiaalse kultuuripärandi kogumine, uurimine, jäädvustamine ja õpetamine.

Olulisemad tegevused:

1.      Riikliku tegevustoetuse jätkuv taotlemine KKR-le;

2.      Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse Kihnu kannete tegemine, ohustatud kultuurinähtuste ülestähendamine;

3.      Meister-õpipoisi süsteemi rakendamine traditsiooniliste oskuste omandamiseks;

4.      Pillimängu, tantsu, käsitöö, laulu, kunsti õpetamine nooremale põlvkonnale läbi Kihnu Huvikooli, pärimuslaagrite korraldamine;

5.      Kihnu Pilliseltsile vajalike ruumide leidmine pillimängu harjutamiseks Pärnus ning oskuste edasikestmiseks mandril koolis käivatel lastel;

6.      Kihnu muistendite kogumine ja väljaandmine;

7.      Kõikide Kihnu-teemaliste väljaannete (sh raamatud ja ajakirjandusväljaanded) või nende koopiate koondamine Kihnu Muuseumisse, et Kihnu koduloo uurijad saaksid vastavasisulise kirjanduse kätte Kihnu Muuseumist;

 

Pärimuspõhine uuslooming: Folkloorirühmade järjepideva tegevuse tagamine ja pärimuspõhise uusloomingu toetamine.

Olulisemad tegevused:

1.      Kihnu kultuurifestivalide jt ürituste korraldamine, et mõtestatult juhtida kultuurisündmusi ja kultuurikontakte välisesinejatega. Igal aastal toimub juuli teisel nädalavahetusel Kihnu Mere Pidu ja oktoobris Kihnu Viiulifestival;

2.      Kihnu folkloorikavade koostamine ning osavõtt folkloorifestivalidest nii Eestis kui välismaal. Kihnu Pillilaste ja Kihnumua osavõtt festivalidest;

3.      Tegevust jätkavad Kihnu Kauba Maja ning Kihnu Toote Koda;

4.      Murdekeelsete muinasjuttude, luuletuste ja koduloouurimuslike tööde konkursside läbiviimine. Kihnukeelse Tähekese väljaandmine.


Kogukonna tugevdamine: Kogukonna elujõulisuse ja ühistegevuste toetamine.

Olulisemad tegevused:

1.      Metsamaa pärimustalu väljaehitamine kogukonna- ja külastuskeskuseks, kus toimuvad pärimuslaagrid, seminarid, koolitused, kontserdid, näitused ja külapeod;

2.      Hea koostöö Kihnu muuseumi, kooli ja rahvamajaga;

3.      Kihnu pulmatraditsiooni elushoidmine;

4.      Kadripäeva korraldamine külades ja muude rahvakalendri tähtpäevade tähistamine;

5.      Kogukonda ühendavate talgute korraldamine;

6.      Üläljõstmisõd, kus naised ja tüdrukud käivad neljapäeviti ja pühapäeviti koos käsitööd tegemas. Laste kaasamine käsitööoskuste edasiandmiseks;

7.      Eesti pärimuskogukondade koostöö edendamine teabe vahetamise ja ühistegevuse kaudu. Kontaktid välismaaga, õppereisid välismaale. Motivatsioon oma pärimuskultuuri hoidmiseks;

8.      Ürituste korraldamine, mille eesmärk on mandrikihnlaste lähendamine saare kogukonnale ja Kihnu sõprade koondamine üle Eesti;

9.      Pillimängu, laulu ja tantsu õpetamine igasuvises pillilaagris Manijas või Kihnus.

 


Eesmärk 2: Kihnu kultuuriruumi edasikestmine on tagatud läbi järjepideva kihnu kiele ja kultuuri õpetamise ja tutvustamise. Kihnu pärimuskultuur ja elulaad pakuvad piisavalt võimalusi selle teaduslikuks uurimiseks ja kaardistamiseks.

Keele ja hariduse meede: Kihnu kiele arendamine ja kasutuse laiendamine, kultuuri- ja koduloo õpetamine.

Olulisemad tegevused:

1.      Murdekeelsete muinasjuttude, luuletuste, värsside ja koduloouurimuslike tööde konkursside läbiviimine. Kihnukeelse Tähekese väljaandmine;

2.      Kihnukeelse kultuurilehe Kyne ja muude trükiste väljaandmine;

3.      Pärimusmuusika regulaarõppe korraldamine: pillimäng, laul, tants.

4.      Kihnu pärimuslaagrite korraldamine Manijal või Kihnus;

5.      Õpilaste motiveerimine kihnu kultuuri hoidmiseks ja kultuuripärandi tundma õppimiseks (nt rahvariiete kandmine) läbi õppereiside, konkursside jms;

6.      Theodor Saare sünniaastapäeva ehk  kihnu kiele päeva tähistamine koostöös Kihnu Kooli, Pärnu Maavalitsuse ja Kihnu Kultuuri Instituudiga. Võimalusel anname igal aastal sel päeval välja Theodor Saare preemia.

 


Teadus- ja arendustegevuse meede: Kihnu kultuuriruumi järjepideva uurimise tagamine.

Olulisemad tegevused:

1.      Käsitöömeistrite ja -oskuste kaardistamine ja kontaktide kokkukogumine; Tegevust jätkab Kihnu Kauba Maja, jätkub meistrite tutvustamine ning mustrite kogumine;

2.      Teadusartiklite väljaandmise toetamine. Kaasabi teadusuuringute tegemisel;

3.      Seminaride ja konverentside korraldamine Kihnus ja osalemine väljaspool saart;

4.      Kihnule vajalikel erialadel kõrghariduse omandamise ergutamine kohalike seas.


Eesmärk 3: Kihnu kultuuri vahendatakse ja tutvustatakse kogu Eestis ja väljaspool, regulaarselt antakse välja Kihnu ajalehte Kyne ning pärimuskultuuri kaitsmiseks ja edendamiseks loodud KKR on asjatundlik ja kestlik organisatsioon.

Meedia ja mainekujunduse meede: Kihnukeelsete ja Kihnu-aineliste meedia- ning mainekujundustegevuste arendamine.

Olulisemad tegevused:

1.      Kyne järjepidev väljaandmine vähemalt kaks korda aastas nii paberkujul kui veebilehel;

2.      Traditsiooniliste pärimuskultuuriürituste jäädvustamine filmilindile ja helikandjale;

3.      Kihnu elu-olu kajastamine Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel;

4.      Koostöö tegemine erinevate ajakirjandusväljaannetega;

5.      Kultuurituristidele suunatud informatsiooni valmistamine ja sihipärane levitamine. Kihnu kultuuri tutvustamine erialaüritustel ja konverentsidel, rahvusvaheline suhtlemine.


Organisatsiooni arendamise meede: KKR-i tegevuse tagamine ja arendamine.

Olulisemad tegevused:

1.      Sihtasutuse juhatusse lisatööjõu kaasamine, tegusate noorte leidmine projekte vedama;

2.      Sihtasutuse kodulehe arendamine, interaktiivseks kujundamine. Internetiturunduse tugevdamine.

3.      Organisatsiooni tulubaasi suurendamine: tegevustoetus, Kihnu kultuuriprogramm, Kihnu ja Tõstamaa valla toetusfondid, erinevad riiklikud ja Euroopa Liidu vahendid.

4.      Sponsorite ja koostööpartnerite otsimine;

5.      Omatulu teenimine: Kihnu Kauba Maja, ürituste piletitulud, trükiste müük, giiditeenus, Metsamaa külastuskeskus, tuletorn;

6.      Toetajate tänamise süsteemi loomine.